Seni, kuni sõna “Emakas” rohkem midagi häbi- ja naeruväärset kui et midagi väga Püha on.
Seni, kuni see keha nii loomulik protsess ja samas Naise elus spirituaalselt kõige väekam aeg kelleski ebamugavust tekitab. Seni, kuni menstruaalveri kellegi jaoks vastik või räpane on. Seni, kuni Naiste vägi kedagi hirmutab või naerma ajab. Seni ma oma Tõde järjekindlalt jagan
SEST seni, kuni Naiste emakas on häbi, süütunne ja alaväärsus. Seni, kuni Naine enda Naiselikku olemust sügaval sisimas ei austa.
Seni EI sünni läbi Emakavärava lapsed, kes on vabad häbist, süütundest ja alaväärsusest. Lapsed, kes oleksid teadlikud oma Looja olemusest ning Väest luua läbi puhtuse ja armastuse.
Selle asemel, et saada esivanemate tarkuse ja armastuse toel lendu tõusta, saavad nad kohe siia ilma saabudes kaasa (tihti aastasadu ja isegi tuhandeid aastaid edasi kantud) koorma, mida siis lahti harutama asuda (kui sellise teadlikkuseni üldse jõutakse) või omakorda järgnevatele põlvedele edasi kanda. Sellistest lastest kasvavad suured inimesed, kes on kergesti mõjutatavad ja manipuleeritavad.
Ja isegi kui Naine ei vali selles elus emadust kogeda, siis kõik, mis Ta loob, loob ta ikka läbi oma Emaka ja läbi sealt voolava eluenergia. Kui aga Tema eluenergia häbi, süütunde, alaväärsuse või valu tõttu vabalt ei voola, siis ei saa ta luua Elu, mis nii teda kui teda ümbritsevat armastusega rikastaks. Ja kui lihtsalt on Naine selliselt teiste poolt juhitav.
Milline oleks meie maailm täna ja homme, kui iga Naine teaks kogu oma olemusega ja iga keharakuga, et ta on püha, ta keha ja veri on pühad ning isegi ta seksuaalsus on püha? Kui iga Naine kogeks läbi oma Emakaportaali otseühendust Maaema, Looja ning kõige Looduga?!
Armastusega
Devi
